10. Eben Mogleni ennustused

Kõige paikapidavam väide: leviku kulude kadumine

Moglen kirjutas, et tarkvara ja muu digitaalse sisu kopeerimine ja levitamine muutub peaaegu kuluvabaks. Tema sõnul tähendab see, et firmad, kes varem teenisid raha sisulevi kaudu – näiteks kirjastused, plaadifirmad ja levitajad – kaotavad oma senise rolli. See ennustus on suures osas täide läinud.

Tänapäeval ei ole enam vaja sõlmida lepingut vahendusfirmaga, et oma looming suure publikuni viia. Internet on andnud igale inimesele võimaluse oma sisu iseseisvalt jagada. Platvormid nagu YouTube, TikTok, SoundCloud ja Blogger võimaldavad autoritel oma töid otse avaldada ning jõuda miljonite inimesteni.

Lisaks on pilvepõhised tööriistad ja koostööplatvormid (nt Google Docs, Figma, Slack) teinud võimalikuks üleilmse koostöö – midagi, mis varem toimus peamiselt suurte organisatsioonide ja institutsioonide kaudu.

Kuigi endiselt tegutsevad ka suured vahendusfirmad nagu Sony Music Publishing või HarperCollins, on loojate võimalused oma töid jagada muutunud palju lihtsamaks. Loomingu levitamise lävi on märgatavalt langenud – just nii, nagu Moglen ennustas.


Kõige ekslikum väide: Autorõigused kaovad

Moglen uskus, et autoriõiguse süsteem laguneb, sest see ei sobi digiajastusse. Ta arvas, et vaba tarkvara ja copyleft-litsentsid hakkavad vanu autorikaitse reegleid asendama. Tegelikkuses on aga juhtunud hoopis vastupidi.

Tänapäeval on autoriõiguste kaitse muutunud veelgi rangemaks ja keerulisemaks. Suured firmad nagu Disney, Netflix ja Universal omavad endiselt suurt võimu selle üle, kes ja kuidas tohib nende sisu kasutada. Nad kaitsevad oma filme, muusikat ja tarkvara väga aktiivselt ning kasutavad selleks seadusi ja tehnilisi piiranguid.

Kuigi GPL ja teised avatud litsentsid on arendajate seas populaarsed ja olulised, ei ole need muutunud üldiseks standardiks. Need ei ole asendanud tavapärast autoriõigust – pigem elavad nad kõrvuti vana süsteemiga.

Seega, Mogleni lootus, et kogu autoriõiguse süsteem asendub avatud ja vaba jagamise mudeliga, ei ole täitunud. Vaba tarkvara on küll tähtis osa digimaailmast, aga autoriõigus on endiselt väga tugevalt olemas ja pigem kasvanud kui kadunud.



Comments

Popular posts from this blog

13. IT-tugilahendused kui abivahendid

8. Klassikaline kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialase kutsetunnistus

7. Litsentsid: EULA, GNU GPL ja BSD