7. Litsentsid: EULA, GNU GPL ja BSD

Ärivaraline lisents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

  • Täielik kontroll lähtekoodi ja selle levitamise üle
  • Kaitse konkurentide eest
  • Võimalus teenida tulu läbi litsentsi müügi

Puudus:

    Piiratud koostöövõimalused – kogukond ei saa tarkvara täiustada


GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

  • Avatud lähtekood – võimaldab koostööd ja kogukonna panust
  • Tagab, et kõik muudatused ja täiendused jäävad vabaks ning GPL-i alla

Puudused:

  • Nõuab lähtekoodi jagamist, mis võib piirata ärilist kasutust
  • Ei sobi hästi suletud lähtekoodiga projektides kasutamiseks


BSD lisents (ilma copyleftita)

Eelised:

  • Võimaldab koodi vabalt kasutada, sealhulgas suletud lähtekoodiga tarkvaras
  • Puuduvad juriidilised piirangud

Puudus:

    Igaüks võib koodi kasutada, seda muuta ja edasi müüa, ilma et peaks muudatusi avalikustama.


Kui Naatan Nohiku peamiseks eesmärgiks on teenida oma tarkvaraprojektiga tulu ja seetõttu on ka vajalik ärisaladuse hoidmine siis on tema jaoks õige valik EULA.

Kui ta soovib, et kogukond saaks tarkvara täiustada ja see jääks kõigile vabalt kättesaadavaks, on sobiv valik GPL.

Kui tema eesmärgiks on tarkavar kiire ja laialdane levik siis on parim valik BSD.


Kasutatud allikad:
https://www.gnu.org/licenses/quick-guide-gplv3.html
https://timreview.ca/article/67
https://en.wikipedia.org/wiki/End-user_license_agreement

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

13. IT-tugilahendused kui abivahendid

Puuetega inimeste jaoks mõeldud IT-tugilahendused on abivahendid, kuna nende eesmärk on võimaldada puuetega inimestel osaleda ühiskonnas, tööturul ja hariduses. Millise ministeeriumi pädevusse see kuulub? Minu arvates ei kuulu see teema ainult ühe ministeeriumi pädevusse, vaid see hõlmab mitmeid ministeeriume ja asutusi. Näiteks: Haridus- ja Teadusministeerium – kui kooliõpilasel on vaja IT-tugiteenuseid õppetööks, siis oleks sobiv, kui toetus tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Töötukassa ja Sotsiaalministeerium – kui IT-tugiteenust vajab tööandja töötaja toetamiseks, siis võiks toetust küsida Töötukassast. Sotsiaalministeerium ja kohalik omavalitsus – kui on vaja toetust abivahenditele, mis on seotud igapäevase toimetulekuga. Sellest tulenevalt võib tekkida probleem, et abivajaja ei tea täpselt, kuhu pöörduda, kuna lahendused kuuluvad mitme ministeeriumi valdkonda. Seetõttu võiks toetuste korraldamisse kaasata ka erinevad mittetulundusühingud (MTÜd), kes saavad inimesi juhendada...
Read more

8. Klassikaline kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialase kutsetunnistus

Klassikaline kõrgkoolidiplom on enamasti teoreetilist laadi, mille eesmärgiks on anda laiapõhjalised teadmised õpitavast valdkonnast. Klassikaline diplom on sobiv inimesele, kes soovib liikuda akadeemilisemale ametile, näiteks teadus- ja arendustöösse või juhtimis- ja nõustamisametitele. Rakendus- ja kutsekõrgkooli diplom on rohkem praktilisem, kuid sisaldab ka teooriat, ent väiksemas mahus. Rakenduskõrgkooli haridust omandades läbitakse ka praktika, mis tavaliselt kestab terve semestri. Seetõttu saadakse esimesed töökogemused õpitavas valdkonnas juba ülikooli ajal, mis omakorda annab eelise hilisemal tööle kandideerimisel. Rakendusliku kõrgkooli hariduse diplomi puhul on valdkond sageli konkreetsem. Näiteks TalTechis on õppekava IT süsteemide arendus, mis annab vajalikud teadmised ja oskused, et töötada arendajana. Seetõttu sobib rakendusliku kõrgkooli diplom neile, kes soovivad praktilisi oskusi omandada ja õppida kitsamat valdkonda. Erialased kutsetunnistused pakuvad lühikese aja j...
Read more

2. Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

E-post 1971.aastal saatis Ray Tomlinson maailma esimese e-kirja. Kuigi täpselt selle esimese e-kirja sisu ei teata, on Tomlinson ise öelnud, et see võis olla midagi lihtsat, nagu "QWERTYUIOP" või muu sarnane tekst. Tomlinson oli ka esimene, kes kasutas e-kirja saatmiseks "@" sümbolit, mis on tähistamaks saatjat ja vastuvõtjat erinevates arvutivõrkudes. Tõeliselt hakkas e-post levima 80ndate teadlaste seas. 1983. aastal tuli välja Simple Mail Transfer Protocol (SMTP), mis määratles kuidas e-kirju saata ja vastu võtta erinevate arvutite ja serverite vahel ehk siis tegi e-kirja saatmise lihtsamaks. Koos interneti plahvatusliku kasvu ja World Wide Webi levikuga 90ndatel muutus ka e-post kättesaadavaks tavakasutajale. 1996. aastal tuli turule esimene tasuta veebipõhine e-posti teenus – HotMail. Siin saab vaadata, kuidas on HotMail läbi aastate muutunud. Tänapäeval on e-posti teenus palju enamat kui ainult e-posti saatmine. Sellele on lisandunud näiteks rämpsposti tõrjet...
Read more