IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Ärivaraline lisents (EULA; suletud lähtekood) Eelised: Täielik kontroll lähtekoodi ja selle levitamise üle Kaitse konkurentide eest Võimalus teenida tulu läbi litsentsi müügi Puudus:      Piiratud koostöövõimalused – kogukond ei saa tarkvara täiustada GNU GPL (tugev copyleft) Eelised: Avatud lähtekood – võimaldab koostööd ja kogukonna panust Tagab, et kõik muudatused ja täiendused jäävad vabaks ning GPL-i alla Puudused: Nõuab lähtekoodi jagamist, mis võib piirata ärilist kasutust Ei sobi hästi suletud lähtekoodiga projektides kasutamiseks BSD lisents (ilma copyleftita) Eelised: Võimaldab koodi vabalt kasutada, sealhulgas suletud lähtekoodiga tarkvaras Puuduvad juriidilised piirangud Puudus:      Igaüks võib koodi kasutada, seda muuta ja edasi müüa, ilma et peaks muudatusi avalikustama. Kui Naatan Nohiku peamiseks eesmärgiks on teenida oma tarkvaraprojektiga tulu ja seetõttu on ka vajalik ärisaladuse hoidmine siis on tema jaoks õige valik EULA. Kui ta soovib...

Toimib hästi: Autoriõigus Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomisega ja see läbi ei vaja lisa dokumenteerimist ega registreerimist. Üldjuhul kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.  Kuigi ükski süsteem ei ole täiuslik, on autoriõigus üllatavalt hästi kohanenud kiiresti muutuva maailmaga. Näitena võib tuua YouTube’i autoriõiguste kaitsmiseks loodud automaatse tuvastamise tööriistad Content ID ja Copyright Match Tool – mõlema eesmärk on leida täpselt samasugused või sarnase sisuga videod üles ning anda sellest märku originaalsele autorile. Vajab ülevaatamist: Patent Patendi saamiseks peab registreerima patendi Patendiametis ja iga aastaselt tasuma riigilõivu kehtivuse säilitamiseks. Patent kehtib kuni 20 aastat. Patendisüsteemis on mitmeid murekohti. Üks probleem on see, et antakse välja palju ebaolulisi ja liiga üldiseid patente. Teine probleem on, et suured ettevõtted koguvad suuri patendiportfelle, et takistada v...

Üks netiketikäsk, mis on tänapäeval isegi olulisem kui 1990ndatel: Ole inimene Minu jaoks on see enesestmõistetav põhimõte, mida jälgin internetisuhtluses. Kui aga vaadata, kuidas inimesed end sotsiaalmeedias ja foorumites väljendavad, tundub sageli, et nad unustavad, et ka ekraani teisel pool on päris inimene, kes nende sõnu loeb. Kindlasti leidub neid, kes kirjutavad oma teravaid või filtreerimata mõtteid täpselt samamoodi, nagu nad neid ka päriselus väljendaksid. Kuid usun, et enamik inimesi on näost näkku suheldes palju taktitundelisemad ja viisakamad. Ilmselgelt on anonüümsuse varjus lihtsam oma mõtteid väljendada, ilma et peaks tagajärgedele mõtlema – eriti kuna teise inimese reaktsiooni ei ole näha. See loob illusiooni, et internetis võib öelda ükskõik mida, ilma vastutust kandmata. Üks netiketikäsk, mis on kaotanud oma tähtsuse: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust Pean kohe ütlema, et oli väga raske leida reeglit, mida ei saaks kuidagi tänapäeva konteksti asetada ja mis...

Väga keeruline on täpselt hinnata, kui palju andmeid meie kohta tegelikult kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. Kõige lihtsam on aimata, milliseid andmeid kogub riik. Eesti kodanikuna on mul võimalus vaadata eesti.ee portaalist, milliseid andmeid riik on minu kohta kogunud ja kontrollida, millised riigiasutused on neid andmeid kasutanud või pärinud. Kuid kas võib olla ka andmeid, mida me ei arvaks, et riik säilitab? Loodetavasti mitte, sest Eestis kehtivad ranged andmekaitse seadused, nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus (GDPR), mille eesmärgiks on tagada meie isikuandmete töötlemine õiglaselt, läbipaistvalt ja turvaliselt. Keerulisem on ülevaadet saada sellest, kui palju infot meie kohta kogutakse veebi kasutades. Igasugune veebitegevus – alates otsingutest ja küpsistest kuni veebilehtede külastamiseni – tähendab andmete kogumist. Ehkki privaatsuspoliitikad, milles on kirjas, milliseid andmeid veebilehed koguvad, on olemas, ei ole reaalsuses mõeldav, et inimene loeks koguaeg...