4. Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Väga keeruline on täpselt hinnata, kui palju andmeid meie kohta tegelikult kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. Kõige lihtsam on aimata, milliseid andmeid kogub riik. Eesti kodanikuna on mul võimalus vaadata eesti.ee portaalist, milliseid andmeid riik on minu kohta kogunud ja kontrollida, millised riigiasutused on neid andmeid kasutanud või pärinud. Kuid kas võib olla ka andmeid, mida me ei arvaks, et riik säilitab? Loodetavasti mitte, sest Eestis kehtivad ranged andmekaitse seadused, nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus (GDPR), mille eesmärgiks on tagada meie isikuandmete töötlemine õiglaselt, läbipaistvalt ja turvaliselt.

Keerulisem on ülevaadet saada sellest, kui palju infot meie kohta kogutakse veebi kasutades. Igasugune veebitegevus – alates otsingutest ja küpsistest kuni veebilehtede külastamiseni – tähendab andmete kogumist. Ehkki privaatsuspoliitikad, milles on kirjas, milliseid andmeid veebilehed koguvad, on olemas, ei ole reaalsuses mõeldav, et inimene loeks koguaeg kõiki tingimused läbi, millele ta nõusoleku annab. Eriti kui teame, et keskmine internetikasutaja kohtub igapäevaselt kümnete veebipõhiste nõusolekute ja tingimustega. 

Alles hiljuti käis uudistest läbi pealkiri „Maksuamet tahab võtta eraisikute ja ettevõtete pangakontod jälgimise alla”, mis tekitas avalikkuses muret ja negatiivse reaktsiooni, sest paljud inimesed muretsevad, et see võib viia isikuandmete liiga ulatusliku ja peidetud kogumiseni. Aga kas see võiks olla normaalne praktika näiteks 10 aasta pärast? Võime vaadata kaugemale ja võtta näiteks Hiina, kus elanikkonna jälgimine on saanud igapäevaseks normiks. Hiinas on juba olemas süsteem, mis jälgib iga inimese käitumist, sealhulgas internetiotsinguid, sotsiaalmeedia postitusi ja isegi liikumist. Kui neid süsteeme arendatakse edasi, siis võib tulevikus olla kõik meie igapäevased tegevused – otsingud, ostud, postitused – pidevalt jälgitud ja analüüsitud, võib-olla isegi selleks, et meid karistada või premeerida.

Parema stsenaariumi korral võiksid andmeid koguda ainult need organisatsioonid, kes suudavad tagada isikuandmete kaitse ja privaatsuse. Kogutud andmeid võiks kasutada meie enda heaolu nimel ja anda inimestele rohkem kontrolli oma andmete üle. 

Allikad:
https://majandus.postimees.ee/8032079/maksuamet-tahab-koikide-inimeste-ja-ettevotete-pangakontod-jalgimise-alla-votta 

https://www.aki.ee/